eesti külvikalender kuude kaupa

Eesti külvikalender

Kui kevadpäike sulatab aias viimased lumehunnikud, muutuvad näpud rahutuks ja peas hakkab keerlema küsimus: “Millal miski mulda panna?” Eesti muutlikud ilmad, lühike suvi ja sageli ettearvamatu öökülm muudavad iga külvi ja istutuse omamoodi taktikaliseks väljakutseks. Siin tulebki appi Eesti külvikalender – põhjalik abiline nii koduaednikule kui väiketalunikule.

Eesti tingimustele kohandatud külvikalender

Külvikalender koondab ühte kohta Eesti tingimustele kohandatud info kõige levinumate köögiviljade, maitsetaimede, põllukultuuride, ilutaimede, viljapuude ja marjade ettekasvatamise, külvamise ning istutamise täpsete aegade kohta. Olles kodumaise kliima järgi paika pandud, aitab kalender vältida liigvaraseid (või liiga hiliseid) külve, tuues välja, millal tasub seemned toas mulda panna, millal külvata otse peenrasse ning millal on kõige õigem aeg istikuid välja istutada.

Eesti külvikalender arvestab:

  • Kevadisi öökülmasid – millal risk läbi saab?

  • Taimede ettekasvatuse vajadust – mis vajab pikka kasvuaega?

  • Pika ja lühikese kasvuajaga sorte – millal jõuab saak kindlasti valmis?

  • Vahekultuuride ja järgkülvide aegu – kuidas hoida muld pidevalt elus ja viljakas.

Lisaks on külvikalender abiks nendele, kes tahavad ajastada järjestikku külve ja tagada värske saagi terve hooaja vältel. Siit leiad ka marjade, viljapuude, maitsetaimede ning ilutaimede istutamise parimad ajad. Kaasaegne aednik või väiketalunik saab nende soovituste põhjal kujundada tööde plaani, mis aitab paremini ära kasutada iga kevad- ja suvepäeva.

Kui unistad rikkalikust peenrast, rohkest saagist ja rõõmsatest taimedest, siis on see kalender just Sulle – hoia ta igal hooajal käepärast ning vaata, kuidas sinu aiatöö muutub lihtsamaks ja tulemuslikumaks!

KÜLVIKALENDER TABELINA

Kuu Ettekasvatatavad kultuurid Otsekülv avamaale/kasvuhoonesse Märkused ja nipid
JAAN Seemnevaru, aiaplaan, tööriistad korda
VEEB Tomat, paprika, baklažaan, seller, porrulauk, varajane kapsas, suvelilled (petuunia, begoonia, lobelia) Ettekasvatus valges, soojas (18-22°C), lisavalgus
MÄRTS Tomat, paprika, baklažaan, seller, porrulauk, varajane kapsas, lehtsalat, varane lillkapsas, suvelilled Kasvuhoone: redis, salat, spinat, till, petersell Esimesed külvid sooja kasvuhoonesse, ettekasvatus aknalaual
APR Kurk (kasvuhoone), arbuus, melon, suvikõrvits, brokoli, peakapsas, lillkapsas, varajane kaalikas, maitsetaimed (basiilik, tüümian, rosmariin, lehtpetersell), suvelilled (päevalill, aedrõigas) Avamaa: porgand, peet, spinat, redis, naeris, till, hernes, pastinaak, lehtpeet, sibulaseeme, mugulsibul, küüslauk, must rõigas, rukola, salat, redised Kata külvid kattelooriga; külva, kui muld >5°C
MAI Kõrvits, suvikõrvits, melon, arbuus, mais, seller, kapsad, maitsetaimed Avamaa: kartul, kapsad, varased porgandid, pastinaak, peet, redis, salat, till, petersell, porru, porrulauk, aeduba, mais, kurgid, suvikõrvits, kõrvits, arbuus, melon, brokoli, basiilik Karasta istikud, jälgi öökülmaohtu (tavaliselt kuni 20. mai)
JUUNI Avamaa: hiline porgand, suvikõrvits, kurgid, aedoad, bataat, mais, päevalill, avamaa tomat, kõrvits, seller, brokoli, lillkapsas, melon, arbuus, lehtpeet, hilised lehtsalatid, rukkola, rukis, kaunviljad Sobiv aeg järjekülviks, istuta maasikas, porrulauk, seller
JUULI Otsekülv: sügissalat, must rõigas, till, pak-choi, hilised redised, spinat, talisalat, hiline lehtpeet, kress-salat Korista varane kartul, salat, redis, külva uus ring; rajada rohevahekultuur
AUG Otsekülv: taliküüslauk, hiina kapsas, talirukis, salat, kress-salat, lehtpeet, talispinat Alusta maasika uute istikutega, kata paljad mullad kompostiga
SEPT Taliküüslauk (kuni 15.09), talisibul, rabarber, maasika istikud, viljapuud, marjapõõsad Jagada püsikuid, istutada sibullilli, peenarde katmine
OKT Puuvilja- ja marjapõõsad, viljapuud, küüslauk, sibulad, rabarber, talvised lillesibulad Istutusauku kompost/humus, kasta, kata talveks, istuta püsililli
NOV-DETS Toas: pindkress, sibul, mikroroheline Uute seemnete varumine, tööriistad korda, kompostikastid valmis
eesti külvikalender

Detailne külvikalender kultuuride kaupa ja praktilised kommentaarid

Allpool leiad iga peamise aiakultuuri jaoks sobivaima külvi- ja istutusaja koos lühikeste kommentaaridega, mis aitavad vältida tüüpilisi vigu ning tuua parim võimalik tulemus. Märka, kuidas järjekülvid, õige ajastus ja ettekasvatus võimaldavad värsket saaki pea kogu hooaja vältel! Pea meeles: täpne ajastus sõltub alati konkreetse aasta ilmast ja sinu aias olevatest mikrotingimustest.

Köögiviljade külvikalender

  • Tomat:
    Ettekasvatus veebruar–märts, kasvuhoonesse mai alguses, avamaale juuni alguses (hilised sordid).
    → Tomat vajab sooja ja valgust – vara külvates saab varem saaki. Karasta taimed enne õueviimist!

  • Kurk, suvikõrvits, kõrvits:
    Ettekasvatus aprill–mai, avamaale pärast öökülmaohtu (mai lõpp–juuni).
    → Need on külmaõrnad, ära kiirusta välja istutamisega! Avamaale alles siis, kui maa ja ööd on soojad.

  • Porgand:
    Otsekülv aprilli keskpaigast kuni juunini, võimalikud järjekülvid.
    → Võid külvata mitmes jaos, nii jätkub värsket porgandit sügiseni. Liivane ja kobestatud muld soodustab idanemist.

  • Peet:
    Külv aprilli lõpp–juuni, järjekülvid.
    → Parim kasv kiiremaks juurviljaks on kerge ja rammusa mullaga peenras.

  • Redis:
    Aprilli algus–juuni, juuli lõpp – võimaldab mitut saaki hooajal.
    → Redis idaneb kiiresti ja kasvab kiiresti, külva iga paari nädala tagant uus ring.

  • Hernes, aeduba:
    Hernest külva aprilli keskpaigast, uba mai lõpp–juuni.
    → Hernes kannatab jahedust, uba vajab kindlalt sooja mulda. Ära kiirusta ubade külviga!

  • Kartul:
    Mai algus (1.–20. mai).
    → Idanda kartul ette, istuta siis kui muld soojenenud (vähemalt +7°C).

  • Pastinaak:
    Aprilli keskpaik.
    → Idaneb aeglaselt – soovitav külvata võimalikult vara.

  • Kapsad:
    Ettekasvatus märts–aprill, avamaale mai alguses.
    → Kapsad vajavad pikka kasvu – varane külv tagab parema saagi.

  • Spinat, lehtpeet:
    Aprill, juuli lõpp–august (sügiskülv).
    → Kasvab kiirelt, sobib ka sügisesele vahekülvile.

Maitsetaimede külvikalender

  • Basiilik:
    Ettekasvatus aprill–mai, avamaale juuni alguses.
    → Armastab sooja ja palju päikest; õue alles pärast öökülmaohu möödumist.

  • Till, petersell, lehtsalat, rukola:
    Otsekülv aprilli keskpaigast augustini, järjekülvid.
    → Külva korduvalt – noored lehed on alati kõige maitsvamad.

  • Tüümian, pune, rosmariin:
    Ettekasvatus aprill, avamaale mai lõpus.
    → Vajavad valgust ja soojust, taluvad hästi kuivemat pinnast.

Põllukultuuride ja kaunviljade külvikalender

  • Mais:
    Külv mais–mai lõpp (avamaale või kasvuhoonesse).
    → Vajab palju soojust ja päikest. Istuta rühmadena, tolmeldub tuulega!

  • Rukis, tatar:
    Juuli–august (rohevahekultuur või peenra taastaja).
    → Hoiab mulla viljakana ja aitab peenral puhata.

  • Sojauba, põlduba:
    Mai lõpp–juuni.
    → Vajavad soojemat mulda – oota, kuni öökülmad on möödas.

Marjade ja viljapuude istutuskalender

  • Maasikas:
    Istuta juuli–august või kevadel (mai).
    → Sügisene istutus annab järgmisel aastal suurema saagi.

  • Vaarikas, sõstar, tikker, astelpaju, mustikas:
    Istutus kevadel (aprill–mai) või sügisel (sept–okt).
    → Sügis on ideaalne aeg, kevad sobib samuti, kui pinnas pole liiga märg.

  • Õun, pirn, ploom, kirss:
    Istutus sept–okt või kevadel.
    → Sügisel istutades juurduvad paremini, kevadel istutatud puud vajavad palju kastmist.

Lillede ja ilutaimede istutuskalender

  • Suvelilled:
    Ettekasvatus veeb–märts, õue pärast öökülmaohtu (mai lõpp).
    → Vajavad valgust ja soojust. Karasta enne õueistutust.

  • Kevadlilled (tulp, nartsiss, hüatsint):
    Sibulate istutus sept–okt.
    → Pane sibulad mulda sügisel, kevadel rõõmustavad varajase õiega.

  • Gladioolid, daaliad:
    Istutus mai keskpaik.
    → Kaeva üles enne sügiskülmasid, säilita kuivas ja jahedas.

  • Püsililled:
    Jagamine/istutamine kevadel või sügisel.
    → Jagamine aitab taimi noorendada ja peenrale elu tuua.

Kui sa ajastad külvid ja istutused õigesti, annad oma aiale ja peenardele parima võimaluse rikkalikuks saagiks ja muretumaks aiapidamiseks. Ära pelga katsetada järjekülve või varajast ettekasvatust – nii saad värsket kraami kogu hooaja vältel ja rõõmustad nii iseennast kui ka oma lähedasi. Jälgi külvikalendrit, võta arvesse ilma ja mullaolusid ning pea meeles: iga hoolas tegu tasub end hiljem saagikoristusel kuhjaga ära.

külvikalender istutuskalender eestis turps

TURPS ja külvikalender

Oled ehk kuulnud, et aed on vaid nii viljakas kui selle muld – ja just siin tulebki mängu TURPS. Kasutades graanul- ja vedelväetise kombinatsiooni, saad igale kultuurile täpselt sellise stardi ja hoo, mida nad meie Eesti muutlikus kliimas vajavad.TURPS on 100% looduslik, orgaaniline ja täiesti ohutu nii taimedele kui inimestele, olles sobiv valik nii koduaianduse kui mahepõllumajanduse jaoks.

Miks just TURPS?

  • Toetab kiiret kasvu ja tugevat saaki: Tänu ideaalselt tasakaalus NPK-le, betaiinile ning mikroelementidele saavad taimed kõik vajaliku kohe juure alla ja kogu kasvuperioodi vältel.

  • Suurendab stressitaluvust: Betaiin (15% vedelväetises) on taimedele justkui “elukindlustus” – see aitab toime tulla põua, külma ja toitainepuudusega, mis on Eestis üsna tavalised probleemid.

  • Muudab taimed haiguskindlamaks: Mikroelemendid, nagu raud, tsink ja boor, tugevdavad taimede immuunsust, vähendades seenhaigusi ja lehtede kolletumist.

  • Parandab viljade maitseid ja suurust: Tänu kõrgele kaaliumisisaldusele saad tomateid, kurke, porgandeid ja marju, mis on suuremad, mahlasemad ning suhkrusemad.

  • Tõstab mulla pikaajalist viljakust: Graanulite aeglane lagunemine toidab mulda kuni kaks aastat, parandades selle struktuuri ja elurikkust.

Kombineerides TURPS graanuleid (pikaajaline mullaparandaja) ning TURPS vinassipõhist vedelväetist (kiire turgutaja ja kasvuaktiivaator), saad alati reageerida taimede vajadustele just siis, kui nad enim tuge vajavad – olgu istutamise, kiire kasvu või stressiolukorra ajal.

Allpool leiad detailse tabeli ja soovitused, kuidas kasutada mõlemat väetisevormi konkreetsete taimede ja kultuuride juures. Kui soovid, et Su aed või põld püsiks terve, saagirikas ja rõõmus kogu hooaja vältel, on TURPS kõige lihtsam ja usaldusväärsem valik!

KÖÖGIVILJADE TURPSIMINE

Tomat, paprika, baklažaan (kasvuhoone & avamaa):

  • TURPS graanul: Sega istutusauku 1–2 peotäit (30–50 g taime kohta) enne istiku istutamist.

  • TURPS vedelväetis: Alates teisest kasvunädalast kasta või pritsi 1x nädalas lahusega (1 sl 1 l vee kohta). Eriti tõhus õiepunga ja viljakasvu ajal.

Kurki, suvikõrvits, kõrvits:

  • TURPS graanul: 1–2 peotäit istutusauku, sega kergelt mullaga.

  • TURPS vedelväetis: Kasta iga 2–3 nädala järel; eriti viljade paisumise ajal.

Porgand, peet, pastinaak, naeris, redised:

  • TURPS graanul: Puista külvirea alla (50–100 g/m²), sega kergelt mulda enne külvi.

  • TURPS vedelväetis: Lehekaudne pritsimine või kastmine 1x kuus, kui tõusmed on 3–5 cm kõrged.

Hernes, aeduba:

  • TURPS graanul: Lisa 1 peotäis/m² külvirea alla.

  • TURPS vedelväetis: Juurekaste noortele taimedele ja õitsemise ajal.

Kartul:

  • TURPS graanul: Lisa iga mugula alla 1 peotäis, sega kergelt mulda.

  • TURPS vedelväetis: Kasta ridu kohe peale tärkamist ja kord õitsemise ajal.

Kapsad, brokoli, lillkapsas, lehtkapsas:

  • TURPS graanul: 1–2 peotäit istutusauku või 100 g/m² istutuskoha ettevalmistamisel.

  • TURPS vedelväetis: Pritsi taimi 2x kuus või kasta, eriti kui on kasvupeetus või lehtede kolletumine.

Spinat, lehtpeet, salatid, rukola:

  • TURPS graanul: Puista külvirea alla 50–80 g/m².

  • TURPS vedelväetis: Kasta või pritsi kogu kasvu vältel iga 2–3 nädala järel.

MAITSETAIMEDE TURPSIMINE

Basiilik, tüümian, rosmariin, petersell, till, lehtsalat:

  • TURPS graanul: Sega peenrasse või istutuspotti enne külvi (30–50 g/m²).

  • TURPS vedelväetis: Kasta kord kuus kogu kasvuperioodi jooksul.

PÕLLUKULTUURIDE JA KAUNVILJADE TURPSIMINE

Mais, põlduba, sojauba, tatar, rukis (väikeala):

  • TURPS graanul: Puista külvirea alla (50–100 g/m²) enne külvi.

  • TURPS vedelväetis: Kasta või pritsi 2–3 korda hooaja jooksul, eriti põuaperioodil.

MARJADE JA PUUVILJADE TURPSIMINE

Maasikas:

  • TURPS graanul: Lisa iga taime alla istutamisel 1 peotäis; multši koos väetisega kevadel.

  • TURPS vedelväetis: Kasta õitsemise ja saagikande ajal 2x kuus.

Vaarikas, sõstar, tikker, astelpaju, mustikas:

  • TURPS graanul: Lisa 1–2 peotäit istutusauku, sega mulda; noorendusväetisena kevadel 80–100 g põõsa kohta.

  • TURPS vedelväetis: Kasta või pritsi kevadel ja enne õitsemist.

Õun, pirn, ploom, kirss:

  • TURPS graanul: Lisa istutusauku 200–300 g taime kohta, sega korralikult mulda. Vanadele puudele puista kevadel ümber tüve 100–200 g/m², kaeva kergelt sisse.

  • TURPS vedelväetis: Kasta juurekaelale kevadel ja õitsemise eel.

LILLEDE JA ILUTAIMEDE TURPSIMNE

Suvelilled, püsikud:

  • TURPS graanul: Lisa peenrasse istutusauku 30–50 g taime kohta või hajusalt 80–100 g/m².

  • TURPS vedelväetis: Kasta või pritsi korra kuus, eriti õitsemise ajal ja pärast tagasilõikust.

Kevadlilled (tulp, nartsiss, hüatsint):

  • TURPS graanul: Lisa sibulate istutusauku 1 supilusikatäis, kata mullaga.

  • TURPS vedelväetis: Kasta pärast õitsemist ja enne puhkeperioodi.

TURPSi graanul- ja vedelväetise läbimõeldud kasutamine aitab saavutada iga aedniku ja taluniku unistuse – elujõulised taimed, rikkalik saak ning haiguskindel, viljakas muld kogu hooaja vältel. Olgu sinu peenral kasvuhoo sisse saavaid salateid, suurt ja magusat tomatit, uhkeid suvelilli või marju, mis panevad suu vett jooksma – TURPS annab igale kultuurile täpselt selle, mida ta meie Eesti kliimas vajab.

Ära pelga kombineerida graanulit ja vedelväetist – just nii pakud taimedele kõige paremat tuge kogu kasvutsükli vältel: istutamisest saagini, stressiperioodist taastumiseni.

Järgi konkreetseid soovitusi, jälgi taimede arengut ja kasuta vajadusel turgutust juurde – nii on Sinu aed alati täis elurõõmu!

Korduvad küsimused seoses külvikalendriga

Miks mul üldse on vaja Eesti külvikalendrit jälgida?

Eesti ilm on ettearvamatu: kevad võib tulla varem või hiljem, öökülmad püsivad kaua ja suvi on lühike. Külvikalender aitab Sul vältida liiga varajasi või hiliseid külve ning seab paika täpsed ajad, millal miski kasvama panna, et taimed jõuaksid saaki anda. Nii on Sinu peenar alati elujõuline ning saagikus maksimaalne – vähem pettumust, rohkem rõõmu ja maitsvat saaki.

Millal on kõige parem aeg tomateid, kurke ja paprikat külvata või istutada?

Tomatid külva ettekasvatuseks veebruaris-märtsis, istuta kasvuhoonesse mai alguses, avamaale juuni alguses (hilised sordid). Kurk, suvikõrvits ja kõrvits külva aprillis-mais ette, istuta välja alles pärast öökülmaohtu (mai lõpp–juuni). Paprika vajab samuti varast külvi (veebr-märts), et jõuaks ilusaid vilju anda.

Nipp: Karasta alati taimed enne õue istutamist!

Milliseid köögivilju saab otse avamaale külvata ja millal?

Porgandit, peeti, redist, hernest, pastinaaki, tilli ja salatit võib otse peenrasse külvata juba aprilli teisest poolest (kui muld on vähemalt +5°C), hernes isegi varem. Järjekülve tee kogu kevade ja suve jooksul, et saaki jätkuks sügiseni.

Miks teha järjekülve ja kuidas need toimivad?

Järjekülvid (st samast köögiviljast mitu külvi nädalate või kuude jooksul) tagavad värske saagi kogu hooajaks, mitte ainult korraga. Näiteks redist ja salatit külva iga 2–3 nädala tagant. Nii on su laual alati värske ja krõmpsuv aedvili.

Millal istutada marjapõõsaid ja viljapuid?

Marjapõõsaid (vaarikas, sõstar, tikker, mustikas, astelpaju) ja viljapuid (õun, pirn, ploom, kirss) on parim istutada sügisel (sept–okt), kuid sobib ka kevad (apr–mai). Sügisese istutuse eelis on, et taimed juurduvad enne talve paremini ja kevadel saavad kohe kasvama hakata.

Kuidas istutada või jagada lilli ning millal panna kevadlillede sibulad?

Suvelilled külva ette veeb–märts, istuta õue alles pärast öökülmaohtu. Kevadlillede (tulp, nartsiss, hüatsint) sibulad pane mulda septembris-oktoobris – siis rõõmustavad nad kevadel esimeste õitega. Püsililli jaga või istuta kevadel või sügisel – nii noorenevad ja õitsevad paremini.

Miks ja kuidas kasutada vahekultuure ja roheväetisi?

Vahekultuurid (sinep, tatar, ristik, talirukis) parandavad mulla viljakust, hoiavad mullas niiskust ning takistavad umbrohu levikut. Külva neid peenrale, mis jääb pikemaks ajaks tühjaks, või pärast põhikultuuri saagi koristust. Sügisel sega need mulda – nii saad järgmisel aastal veel parema saagi.

Kuidas toetada taimi looduslikult, eriti kui ilm muutub või taimed jäävad nõrgaks?

Parim viis on kasutada orgaanilisi väetisi nagu TURPS:

  • TURPS graanul sega istutusauku või külvirea alla – tagab pikaajalise, aeglaselt vabaneva toitainete kättesaadavuse.

  • TURPS vinassipõhine vedelväetis kasta või pritsi taimedele kasvuperioodi jooksul, eriti siis, kui taimed vajavad kiiret turgutust (nt stress, põud, kehv kasv).

TURPSi eelised:
Toetab kiiret kasvu, suurendab saaki, tõstab taimede stressitaluvust, muudab need haiguskindlamaks ja parandab vilja maitseid ning suuru

Kas võin kasutada TURPS graanulit ja vedelväetist koos?

Jah! See ongi parim viis – graanul annab püsiva aluse ja vedelväetis turgutab vajadusel juurde. Nii katad kogu taime elutsükli vajadused: istutamisest kuni saagini ja stressist taastumiseni.

Kuidas kasutada TURPSi kultuuride kaupa?

Vaata artikli soovitusi igale kultuurile – graanul külvirea või istutusauku, vedelväetis lehe või juure kaudu kasvuperioodil. Nii saad igale taimele maksimaalse kasu.
(Konkreetsed kogused ja ajad on toodud vastavates tabelites artikli sees.)