Eesti mulla viljakus langeb vaikselt, aga järjekindlalt

Mulla viljakus on põllumajanduse jätkusuutlikkuse nurgakivi. Eesti põllumuldade seisundit analüüsiv „Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring 2020–2021“ toob esile olulisi muutusi, mis mõjutavad meie toidutootmise alust – mulda. Samal ajal kasvab vajadus selliste väetamisviiside järele, mis ei kahjusta ökosüsteeme, vaid taastavad ja tugevdavad neid. Just siia sobitub TURPS Organic – Eesti oma looduslik humaatväetis, mille biokeemiline koostis ja toimemehhanismid vastavad hästi uuringus esile toodud probleemidele.

Eesti põllumajanduse kestlik areng eeldab teadmisi ja regulaarset järelevalvet mulla seisundi üle. Ajavahemikus 2005–2021 läbiviidud mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuringud annavad olulise ülevaate meie põllumuldade pikaajalistest muutustest. Nende uuringute eesmärk ei ole üksnes mulla hetkeseisundi kirjeldamine, vaid seotud toetusskeemide ja agrotehniliste praktikate mõju hindamine mullaviljakusele.

Eesti mullad – meie toidulaua ja põllumajanduse alus – on viimase 15 aasta jooksul muutunud märgatavalt. Põllumajandusuuringute Keskuse eestvedamisel läbiviidud mulla viljakuse ja orgaanilise aine seireuuring (2005–2021) annab selge ülevaate, kuhu suunas meie põllumuld liigub. Uuring ei keskendunud ainult mulla hetkeseisule, vaid ka sellele, kuidas erinevad toetused ja põllumajandustavad viljakust pikas plaanis mõjutavad.

Kuidas uuring toimus?

Mullaproove koguti neljal korral aastatel 2005–2021, alati samadelt põldudelt, et näha, kuidas mullad ajas muutuvad. Uuringus osalesid kolm tüüpi tootjad:

• KSM – keskkonnasõbraliku majandamise toetust saanud tootjad
• MAHE – mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed
• ÜPT – tootjad, kes ei saanud ühtki toetust ja moodustasid kontrollgrupi

Igas uuringuvoorus analüüsiti kolme põhilist näitajat:

1. Mulla happesus (pH)
2. Liikuva fosfori (P) sisaldus – oluline taimede juurekasvuks ja saagikuseks
3. Liikuva kaaliumi (K) sisaldus – aitab taimedel vett ja toitaineid omastada ning kaitseb stressi eest

Mida uuring näitas?

Uurinng näitas, et meie muldade happesus suureneb ja viljakus väheneb

Kõige murettekitavam leid oli happeliste muldade (pH alla 5,6) osakaalu tõus. Kokku kasvas see 15 aastaga 6% võrra. Happeline muld on vaenulik nii taimedele kui ka mullas elavatele kasulikele mikroorganismidele – see pärsib toitainete omastamist ja vähendab saagikust.

Eriti tugev happesuse tõus toimus kontrollgrupi (ÜPT) põldudel, kuid tõus oli märgatav ka KSM tootjate seas. MAHE tootjate muld oli juba algselt happelisem ja seetõttu kasvas sealne osakaal aeglasemalt, ent probleem püsib.

Fosfori tase on paranenud, kuid mitte kõikjal

Hea uudis on, et keskmine fosfori tase mullas on suurenenud – 15 aastaga 1,31 korda. Suurim tõus oli just keskkonnasõbraliku majandamisega (KSM) põldudel. Samas näitavad mahetootjad vastupidist trendi – fosforit jääb seal järjest vähemaks, mis võib viidata väetamise puudumisele või fosfori sidumisele mullas nii, et see muutub taimedele kättesaamatuks.

Kaaliumipuudus kummitab mahepõlde

Kaaliumi tase mullas on jäänud üldjoontes stabiilseks, kuid muret teeb asjaolu, et MAHE ja ÜPT tootjate põldudel on kaaliumi defitsiit kiiresti kasvanud. See on eriti kriitiline, sest kaalium on oluline just kuivuse ja muude stresside ajal – see aitab taimedel säilitada elujõulisust.

Uuringu metoodika oli tugevalt üles ehitatud pikaajalisele järjepidevusele – proovid võeti samadelt aladelt, kasutati selgeid kriteeriume ja võrreldi tulemusi ajas. Samas tuleb arvestada mõningate piirangutega:

• Toetustüüpide muutus ajas mõjutas andmete ühtsust
• Corg (orgaanilise süsiniku) mõõtmistulemusi ei saanud erinevate metoodikate tõttu võrrelda
• Kontrollgrupi (ÜPT) sees oli väga erinevaid tootmismudeleid, mis mõjutas tulemuste stabiilsust

Seega sobivad uuringu tulemused suurepäraselt riiklikuks planeerimiseks ja suundade määratlemiseks, kuid individuaalse põllu kohta tasub alati teha lisaanalüüs.

Mida teha edasi?

Uuring näitab, et sünteetiliste väetistega võib saavutada ajutise efekti, kuid pikemas plaanis vajavad Eesti mullad looduspõhist ja taastavat lähenemist.

Siin astub mängu TURPS Organic humaatväetis, mis:

• tasakaalustab mulla pH-d humiinhapete abil
• aktiveerib fosfori ja kaaliumi, muutes need taimedele kättesaadavaks
• elavdab mikroelustikku, mis aitab mullal end ise taastada
• toimib pikalt ja looduslikult, ilma keskkonda koormamata

Eesti mullad vajavad tähelepanu ja hoolt

Viimase 15 aasta uuringud näitavad, et osa tootmistoetustest ja teadlikumad praktikad on aidanud mulla viljakust hoida või isegi parandada – eriti fosfori osas. Samas ei saa eirata happeliste ja kaaliumivaeste muldade osakaalu kasvu, mis viitab vajadusele muuta väetamispraktikad kestlikumaks ja elujõulisemaks.

Tulevikumõtlev põllumees teab, et mulla tervis ei ole ühekordne investeering, vaid jätkuv suhe loodusega. Teaduspõhine seire ja taastavad väetised, nagu TURPS, on võtmetegurid, et see suhe jääks tugevaks ka järgmistel põlvkondadel.

Seotud materjalid

Lae alla: Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring 2021
Lae alla: Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring, 2021 metoodika

Loe lisaks: Maaelu Teadmuskeskus – uuringute aruanded